Keskkonnaülevaatus 2024 september – Kasti-Orgita Lasteaed

Kasti-Orgita Lasteaed: ROHELINE KOOL

KESKKONNAÜLEVAATUS

Eesmärk: kaardistada keskkonnakasvatust puudutavate teemade hetkeolukord 2023/2024 õppeaastal. Leida seosed Rohelise Kooli programmi ja lasteaia arengukava ning õppekava vahel.

Läbiviimise aeg: september 2024

Läbiviijad: Rohelise Kooli töögrupp, Linnupoegade rühma lapsed.

Protseduur: Küsimused vaadati üle töögrupi poolt. Vastuseid uuriti esmalt asutuse dokumentatsioonist, asjassepuutuvatelt/vastutavatelt isikutelt, järgnes vestlus Linnupoegade rühma lastega.

INFO, TEAVITAMINE JA KAASAMINE

Kas kõik õpetajad teavad, et osaleme Rohelise Kooli programmis? Jah. Infot jagatud pedagoogilistel nõupidamistel, erinevatel koosolekutel, infotundides.
Kas majja sisenev külaline saab infot, et oleme keskkonnasõbralik lasteasutus? Jah. Peauksest sisenedes on Rohelise Kooli seinaleht. Rühmade stendidel infoleht, mis teavitab, et oleme liitunud RK programmiga.
Kas lapsevanemad teavad, et meie üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine? Jah. Iga rühma tegevuskavas keskkonnahariduslik suund, mida tutvustatakse ka vanematele (koosolekud, vestlused jm). Näiteks prügi sorteerimine kõikides rühmades, matkad ja ühisüritused õues, õuesõpe, prüginäidend. Tegevustest saadetakse vanematele kokkuvõtteid, fotosid, filme.
Kas lastevanematel on võimalik osaleda keskkonnahariduse kujundamisel? Jah. Kaasa rääkimine matkade ja õppekäikude planeerimisel, õuesõppe teemade ja sageduse suhtes. On kaasatud igapäevategevustesse (tervisliku toidu valmistamine, rahvatraditsioonid rühmas, töökohtade külastused, õppekäikudel laste saatmine, talgud, heategevuslikud projektid, laadad jm). Hoolekogu on pidevalt informeeritud tegevussuundadest ja nendepoolne tugev heakskiit keskkonnahariduslikule tegevusele.
Kas lapsed on mõistnud, et väärtustame keskkonnahoidu? Jah. Säästev elu rühmas, õuesõpe. Keskkonnateemad kirjeldatud õppekavas, aasta tegevuskavas, rühmade tegevuskavades, millest lähtub kogu töö lastega. Laste suur initsiatiiv seoses loodusliikumise ja töökasvatuslike argielu osadega.
Kas lasteaia kodulehel on info, et osaleme Rohelise Kooli programmis? Jah. Ürituste ja projektide lehel. Õpetajad lisavad oma tegevustest infot FB Rohelise Kooli gruppi. Blogi: https://kastiorgita.ee/wordpress/?page_id=111
Blogi külastatavus madal, lasteaia klient on keskendunud FB jälgimisele, sestap motivatsioon RK blogi täiendamiseks ka asutuse poolt madal. Peamine vahetu info saamise koht lapsevanema jaoks on Eliis, kuhu õpetajad postitavad igapäevaselt infot kogu tegevuse, sh keskkonnaalase tegevuse kohta. Küsitav, milleks infot killustada erinevate keskkondade vahel, kui kliendil on selgelt välja kujunenud infokanal.
Kas meie allhankijad, st toitlustaja, ja tarnijad teavad, et vajame keskkonnasõbralikult toodetud materjale ja vahendeid? Kokkadega pidev viljakas koostöö menüü kohandamisel vastavalt RK teemadele ja tegevustele. Nõuded tervisekaitsele ja toitlustamisele vastavad määrustele: https://www.riigiteataja.ee/akt/13360326 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/13251869 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003
Kas meedias või sotsiaalmeedias on ilmunud infot meie keskkonnasõbralikkuse kohta? Jah. FB Grupp- lasteaednike ideed, FB Rohelise Kooli grupp, Märjamaa Nädalaleht.

KOKKUVÕTE: Rohelise Kooli programmist on teavitatud kõiki osapooli.

ELURIKKUS, LOODUS JA ÕUEALA

Kas on tehtud nimekiri, mis liikidest on meie toalilled? Ei.
Kui tihti õpivad lapsed erinevaid taime-, looma- ja seeneliike tundma? Iganädalaselt igas rühmas käsitletakse vastavalt aastaajale. Planeeritud aasta tegevuskavades ja nädala- ning kuukavades. Töö toimub praktiliselt looduses nii lasteaia õuel, õppekäikudel kui matkadel.
Kas oleme uurinud, kui palju Eesti taime-, looma- ja seeneliike lapsed tunnevad? Jah. Enne uue liigi tutvustamist kordame õpitut ja uurime ka silmaringi intervjuudes. Läbitakse õppekavas kirjeldatut ning arvestame looduskeskkonna võimalusi meie ümber nii lasteaia õuel kui matkadel.
Kas on tehtud nimekiri ja skeem õueala puu- ja põõsaliikidest? Ei. Kõik puu- ja põõsaliigid on lapsevanema poolt määratud (nimekiri olemas). Varasematel aastatel on hoolekogu rajanud tendropargi lasteaia õueala ühte ossa ja koostanud ka vastava õppematerjali taime liikidest.
Kas teame, millised putukad, linnud ja loomad elavad õuealal või külastavad seda? Jah. Vaadeldud õuesõppe ajal läbi aastaringi, kajastub nädala analüüsides ja rühma aasta kokkuvõttes.
Kas oleme teinud midagi, et suurendada õueala elurikkust? Jah. Kompostimine, lindude talvine toitmine, kodumaiste puu- ja põõsaliikide istutamine (õunapuu, sarapuu, sõstrad), putukahotellid.
Kas õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle? Jah. Lindude toidumajakesed iga rühma platsil. Lillepeenrad õitsvate lilledega. Putukahotellid. On üles pandud lindude pesakaste.
Kas on rajatud aed- ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid, kuidas toidutaimed kasvavad ja saaksid õppida lihtsamaid aiatöid? Ja, toimib kõrvitsakasvatus, maitsetaimede kasvatus, mõned maasikataimed, tomatipeenar. Lapsed hoolitsesid peenarde eest.
Kas teie rühmal on oma peenar või toalill, mille eest hoolitseda? Jah. Igal rühmal on toalilli ja õues ka istutuskast või väike peenar ilutaimedega, marjapõõsad, õunapuud, mille eest hoolitsevad lapsed õpetaja juhendamisel.
Kas olete õues õppinud ja loodust uurinud? Jah. Iga nädal on planeeritud osa õppetegevustest õues. Lisaks arvukad matkad ümbruskonda.
Kas panete lindude toidumajja toitu? Jah. Igal talveperioodil iga rühm oma majakesse. Sobiva toidu hankimise eest hoolitseb lasteaed.
Kas meie lasteaia mänguväljakute ääres on tuulekaitseks hekid? Nii ja naa. Ühel majapoolel on, teisel ei.
Kas õuealal on ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida? Ei.
Kas õuealal saab palju joosta ja mängida? Jah. Lisaks rühma platsile on lastele ka ühisalad kelgumägi, erinevad ronilad ja liivaalad. Lastele mõeldud õuevahendid on turvalised ning pidevalt kontrollitud, et vastaks ohutusnõuetele.

KOKKUVÕTE: õueala on mitmekesiseid loodusõppe võimalusi pakkuv. Õueala elurikkuse suurendamiseks on palju tehtud.

KLIIMAMUUTUSED

Kas oleme teinud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid? Nii ja naa. Toiduportsjonite optimaalne suurus (tervisekaitsenõuetega kehtestatud). Vaheldusrikas menüü, kus uute toitude puhul julgustatakse last toitu maitsma. Õpetame, kust tuleb toit ja mis teeb selle väärtuslikuks. Toidujäätmed ja toidukultuur on omavahel tihedalt seotud. Lapsed tõstavad endale toitu ise ja õpivad nii portsjonite suurust reguleerima.
Kas kasutame peenarde väetamisel lämmastikväetiste asemel komposti? Nii ja naa. Ilutaimedele hobusesõnnikukompost. Amplites vahetame mulda, ei väeta.
Kas kasvatame ise maitsetaimi? Jah. Rühmad kasvatavad lisaks rohelist sibulat ja tilli aknalaual või istutuskastides, kust võtavad maitserohelist oma toitude peale. Eraldi köögi jaoks kasvatame rabarberit ja kõrvitsat.
Kas menüüs on vähemalt kord nädalas kalatoidud? Jah.
Kas toidu valmistamisel kasutatakse peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet? Nii ja naa. Peamised tarnijad on Roverto OÜ, Makro Trade ja Nõo Lihatööstus.

KOKKUVÕTE: toit on kvaliteetne ja mitmekesine. Rühmad tegelevad maitsetaimede kasvatamisega ning taimekasvatusalase projektõppega.

ENERGIA

Kas teame, kui palju me elektrit kulutame erinevatel kuudel ja aastatel. Jah. Direktoril on võimalus andmeid koguda ja võrrelda kuude ja aastate lõikes. Iga aasta lõpus kokkuvõte ning võrreldakse ja analüüsitakse erinevate aastate ja kuude kulusid omavahel.
Kas oleme teinud midagi, et energiat säästa? Jah. Perioodidel, kus majas vähem lapsi, osaline kütte vähendamine. Kütte reguleerimine vastavalt välistemperatuuri muutustele. Põhimõte: lahkudes kustuta valgus. Kõik energiat tarbivad vahendid oleme ressursside tekkimisel vahetanud.
Kas meie maja on korralikult soojustatud? Ei. Maja läheb vastavalt lasteaedade renoveerimiskavale lähiajal, kuid täpsustamata ajal lammutamisele, seega ei planeeri suuri investeeringuid hoonesse teha.
Kas välisuks on varustatud sulguriga? Ei.
Kas patareid kogutakse ja käideldakse nõuetekohaselt? Jah. Kogume kõik patareid kokku ning viime kogumispunkti.
Kas tuled on alati kustutatud, kui ruumis kedagi ei ole? Pigem jah. Pidev selgitustöö ja meeldetuletused. Inimlik unustamine mängib oma rolli. Tegeleme pidevalt. Näiteks: ühes rühmas toimib esikus nii, et kui vanem tuleb paneb tule ise põlema vajadusel ja lahkudes kustutab.
Kas arvutid ja muud seadmed on välja lülitatud, kui neid ei kasutata, mitte ooterežiimile jäetud? Nii ja naa. Valdavalt väljas.
Kas valge päevaga on lambid kustutatud? Nii ja naa. Päeva ajal kustutatud, kuid vastavalt Eesti geograafilisele asukohale aasta kõige pimedamal ajal uduse sompus ilmaga lamp põleb ka päeval.
Kas rühmaruumis on parajalt soe? Nii ja naa. Kütet reguleerime, kuid maja välisfassaadi soojustuse puudumine põhjustab külma ja tuulega jahedust. Külmal ajal aitab kampsun, fliis.
Kas lülitad mänguasja patarei kohe välja, kui sa sellega enam ei mängi? Ei. Lasteaias puudub vastav inventar, elektroonilisi mänguasju rühmades pole. On olemas akudel robootikavahendid ja tahvelarvutid, mida laetakse vajaduspõhiselt ning peale kasutamist lülitatakse välja.

KOKKUVÕTE: energia säästev kasutamine on kõikide töötajate ja laste poolt teadvustatud. Samas ei lõpe töö igapäevaselt säästvate ideede rakendamisel. On asjaolusid, mis ei sõltu meist, kuid oleme valmis, kui luuakse võimalused.

GLOBAALNE KODAKONDSUS

Kas kasutame õppetöös teiste maade muinasjutte? Jah. Kajastub tegevuskavades.
Kas kasutame õppetöös teiste maade muusikat? Jah. Erinevad maad ja žanrid vastavalt tegevuse teemale. vt eelmist punkti.
Kas tutvustame teiste maade kombeid? Jah. Teemanädalad, rühmas olevate laste ja personali rahvuskultuuri tutvustamine, erinevad rahvuslikud tähtpäevad.
Kas tutvustame teiste maade toitu? Ja.
Kas tutvustame süsteemselt Eesti tähtpäevi, toitu, muusikat, muinasjutte, kodukohta? Jah. Igapäevane teadlik tegevus, planeeritud asutuse arengu- ja õppekavas, rühmade tegevuskavades, millest lähtub kogu rühma argipäev. Isamaaline kasvatus on baasiline lasteaia tegevuses ja toimimises. Samuti suur rõhk üleasutuselistel üritustel, pidudel, mille aluseks on traditsioonid.
Kas rõhutame kasvatuses, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu? Jah. Lasteaia töö aluseks on, et laps on laps ja kõik lapsed on head. Erinevaid omadusi teadvustame ja võtame need arvesse, ei rõhuta eriliselt. Lasteaia tegevus lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, sealhulgas mõistagi paragrahv 12: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Lasteaias on ka erivajadustega lapsi, kellega tegutseme ühiselt, niisiis ei ole “teistmoodi” käituvad inimesed meile kellelegi midagi võõrast või erakordset.
Kas oleme loonud kiusamisvaba keskkonna? Jah. Rühmad kasutavad Kiusamisest Vaba metoodika elemente, probleem- ja situatsiooniõpet. Kogemus meie lasteaias näitab, et kiusamisvaba keskkonna loomisel tuleb kasuks erivanuseline koosseis rühmades, kus väärtustatakse meeskonnatööd ja üksteise toetamist nii laste kui täiskasvanute vahel.

KOKKUVÕTE: erirahvuseline rühmade koosseis annab häid võimalusi loomulikus keskkonnas.

TERVIS JA HEAOLU

Kas oleme loonud lastele päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda? Jah. Vastavalt KELARÕK, tervisekaitse nõuetele (toodud eespool).
Kas saad päeva jooksul palju liikuda – kõndida, joosta, ronida või hüpata? Jah. On loodud suurepärased liikumisvõimalused: suur ja võimalusterohke õueala, ronilad, tasakaalupingid, kelgumägi. Indiaanitelk lepatukas. Eraldi liikumistunnid, suusatamise algõpe. Õue minnakse iga ilmaga vastavalt tervisekaitsenõuetele.
Kas käid nädalavahetusel väljas jalutamas või mängimas? Nii ja naa. Küsitlust peredele ei ole teinud. Personal liigub.
Kas lapsed oskavad õigesti käsi pesta ja teevad seda? Jah. Läbiv õpetus alates sõimest.
Kas lastele meeldib lasteaias olla? Jah. Dokumenteeritud iga-aastases laste rahuloluküsitlustes.
Kas oleme teinud midagi, et lapsed eelistaksid süüa tervislikke toite? Jah. Planeeritud tervisekasvatuses. Kokkamine koos lastega: leivapäevad, salatipäevad, smuutipäevad jm. Koostöös toitlustajaga menüüs uute tervislike toitude tutvustamine ja juurutamine, retseptide muutmine. Näiteks vähendatud oluliselt suhkrukoguseid toidus, hommikupuder on suhkruvaba. Laste sünnipäevadel on eelistatud tervislikud ampsud, mitte komm jms magus. Tervislik toitumine on läbiv aastaringselt nii lastel kui personalil.
Kas sööd tihti salateid, puuvilja ja muud tervislikku? Jah. Lasteaia menüüs planeeritud iga päev. Lisaks koolipuuvilja programm. Kodus toitumisest puudub otsene ülevaade peale selle, mida ütleb lapsesuu ja lapsevanem.
Kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida? Jah. Igapäevaselt planeeritud, kajastub nädalakavades, tegevuskavades, õppekavas.
Kas mängid tihti õues? Jah. Käime õues iga päev ja iga ilmaga.
Kas toas toimuvate tegevuste ajal on liikumispausid? Jah. Kõik tegevusvaldkonnad lõimitud, arvestatud laste liikumisaktiivsusega.
Kas haigestunud lapse saab paigutada teistest eraldi? Jah. Lasteaias on ruum, kuhu on võimalik paigutada haige laps täiskasvanu järelvalve all.
Kas soovitame magusate jookide asemel vett juua? Jah. Igaühel veetops, vesi vabalt kättesaadav. Vesi kaasas matkadel. Hoidume magusatest jookidest ja eelistame vett igas olukorras. Teemat käsitletud hoolekogus, lapsevanemate koosolekutel ning leidnud heakskiidu.
Kui sul on mure, siis kas saad sellest kellelegi lasteaiast rääkida? Jah.

KOKKUVÕTE: pöörame suurt tähelepanu laste liikumisvõimaluste edendamisele, liikumisaktiivsusele ja tervislikule eluviisile nii lasteaias kui väljaspool seda. Kaasame liikuma ka pered, osaleme Seikluste Laeka programmis.

MERI JA RANNIK, VESI

Kas õppetöös on mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi? Jah. Planeeritud õppekavas, toimub regulaarselt.
Kas teeme õppekäike mere äärde ning seal temaatilisi vaatlusi ja mänge? Ei.
Kas kasutame koristamise ja nõude pesemisel loodussäästlikke puhastusvahendeid? Jah. Heaks kiidetud Tervisekaitseameti poolt. Lahjendame kontsentraati kohapeal. Taara tagastame tarnijale.
Kas soovitame lapsevanematel ja õpetajatel vältida hambapastat ja kosmeetikatooteid,
mis sisaldavad mikroplaste (reklaamides sageli „puhastavad pärlikesed vms)? Ei. Lapsevanemad on oma valikutes iseseisvad. Personal on keskkonnateadlikult haritud ja liiguvad keskkonnahoidlikuma mõtteviisi poole ka selles vallas. Rühmad osalevad Suukooli projektides.
Kas räägime lastele ja lapsevanematele veelindude toitmise kahjulikkusest? Jah. Osa õppekavast.
Kas majas on tilkuvaid kraane või halvasti töötavaid loputuskaste? Nii ja naa. Kui tekib probleem, informeeritakse töömeest, kes puuduse viivitamatult kõrvaldab.
Kas olete uurinud, kas kraanivett kasutatakse säästlikult? Jah. Seisva veega kastetakse lilli.
Kas õppetöös selgitatakse vee säästmise vajadust? Jah. Osa õppekavast. Valdkond “Mina ja keskkond” käsitleb nii vee kui muude ressursside säästlikku kasutamist. Teemapäevad ja nädalad. Selgitustöö vee säästmisest süsteemne ja iga päeva läbiv.
Kas õppetöös käsitletakse vee ja eluslooduse seoseid? Jah. Osa õppekavast. Samamoodi eelnimetatud ainevaldkonna üks teemasid.
Kas olete vaadelnud ja võrrelnud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel? Jah. Andmed direktoril.
Kas olete selgitanud, et kraanivett on mõistlikum juua kui pudelivett? Jah. Õpetajad selgitavad vee puhtust ja kontrollitust koosolekutel, individuaalselt. Juhtkonna tasandil räägitud nii õpetajatele kui vanematele. Väljasõitudel on lastel kaasas oma nimeline veepudel, mis täidetakse lasteaias kraaniveega.
Kas lapsed teavad, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest? Jah. Uuritakse õppetöö käigus, sõltub vanusest.

PRÜGI JA JÄÄTMED

Kas kogume biojäätmeid muust prügist eraldi? Jah. Olemas konteiner. Ka kompostime lehti ja väikses koguses toidujäätmeid.
Kas kogume paberit ja pappi muust prügist eraldi? Jah. Eraldi konteiner. Iga rühm kogub paberiprügi eraldi.
Kas kogume pakendeid muust prügist eraldi? Jah.
Kas selgitame lastele, miks on vaja jäätmeid sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab? Jah. Õppekava osa. Erinevad jäätmeteemalised programmid (Keskkonnake). Samas võib kellegi vana alati olla kellegi uus. Propageerime taaskasutust.
Kas kogume pandipakendeid? Ei. Ei teki.
Kas rühmaruumis ja õuealal on prahti? Ei. Rühmaruumid puhtad, nõuetekohaselt koristatud. Majahoidja kontrollib õueala. Lapsed ja personal on kaasatud õueala korrashoidu: riisumine, kaevamine, okste korjamine jm. Koos vanematega viidud läbi hooajalisi talguid.
Kas prügikaste on majas ja õuealal piisavalt? Jah. Iga rühma terrassil on prügikast, ka mänguväljakul, 3 konteinerit majandushoovis. Majas on igas toas prügikastid või sorteerimisjaamad.
Kas oleme töötajate ja lastega arutanud, kuidas tekiks vähem prügi? Jah. Koosolekud, individuaalsed vestlused personaliga. Lastega igapäevane töö osa.
Kas teame, kui palju jäätmeid me toodame? Ei. Pole kaardistanud.

KOKKUVÕTE: jäätmete sorteerimine toimub nõuetekohaselt.

TRANSPORT

Kas olete uurinud, kui palju lapsi tuleb lasteaeda jalgsi, jalgratta (tõukeratta),
ühistranspordi ja autoga? Ei. Mitteametlikult õppetegevuse käigus on räägitud. Dokumenteeritud ei ole.
Kas teenindav transport sõidab lastele ohutult? Ja.
Kas hommikul on lasteaia ees palju autosid? Jah. Probleem üleautostunud sisekvartaliga – Vallavalitsuse pädevuses olev teema. Oleme suurematest parkimisrikkumistest ja uinunud sõidukitest teavitanud nii valda, politseid, kogukonda kui ka hoolekogu ja lapsevanemaid.
Kas soovitate lastevanematel, õpetajatel ja lastel rohkem jala käia? Jah. Tervislikel eesmärkidel üldkehalises mõttes, mitte lasteaeda tuleku viiside osas.
Kas soovitate kasutada ühistransporti või autojagamist oma autoga sõitmise asemel? Ei. Me ei tunne perekondi, nende elukorraldust nii täpselt. Ühistransporti soovitada ei saa, liigub väga harva.
Kas olete teinud kaardi (skeemi) sellest, kui kaugel lapsed ja õpetajad lasteaiast elavad ja
arutanud, millise transpordiga (või jala) oleks neil kõige parem tulla? Ei.

KOKKUVÕTE: teadvustame jalgsi käimise vajalikkust ja kasulikkust, kuid ei tunne, et oleks meie võimuses seda reguleerida. Probleeme on transpordiga, mis tulenevad lasteaia asukohast ning vanemate suurest mobiilsusest.